Plastmaterjalist plokkflööt on suhteliselt kättesaadav instrument, odava pilli võib saada 10 euro eest. Riiklik õppekava (2023) sätestab kohustuse õpetada lastele pillimängu kas väikekandlel või plokkflöödil. Eesmärk on selle kaudu anda õpilastele esmane pillimängukogemus ning arendada nende rütmi-, kuulamis- ja noodilugemisoskust. 

Kogu klassile suunatud pillimänguõppega kaasnevad mitmed pedagoogilised probleemid. Järgnevalt kolm teemat seonduvalt plokkflöödiõppega. 

1. Õpilaste erinev arengutempo

Ühes klassis võivad olla väga erineva muusikalise tausta ja võimekusega õpilased. Pillimängu puhul on olulised ka koordinatsioonivõimekus ning üldine keskendumisvõime. Mõni laps võib õppida kiiresti noodist lugema ja pillil helisid moodustama, samal ajal kui suurem osa vajab sama oskuse omandamiseks nii märksa rohkem kordamist kui pikaajalist individuaalset juhendamist.

2. Õpetaja ei saa anda individuaalset tagasisidet

Plokkflöödi mängimise puhul on oluline, et õpetaja jälgib ja korrigeerib mänguvõtteid, sõrmestamist, hingamist, artikulatsiooni, rütmi, heli kvaliteeti ja mänguasendit. Kui 15-25 õpilast mängivad samaaegselt, suureneb tõenäosus, et õpetaja ei kuule/ei pane tähele iga õpilase individuaalset sooritust. Samuti võib ühe õpilase parandamine tähendada, et ülejäänud klass peab ootama või jätkama tegevust ilma otsese tagasisideta.

3. Klassiruumi heli(müra)keskkond

Klassiruumi mürakeskkond on kogu üldhariduses saanud üha enam tähelepanu. Plokkflöödi õpetamine selles kontekstis võiks olla erilise tähelepanu all. Plokkflöödiõpe meie koolides piirdub väga kõrgete nootide mängimisega (2. oktaavi g, a, h noodid; c ja d 3. oktaavis). See on inimkuulmisele ebamugav piirkond. Võrdluseks - kui inimene (sopran) laulab väga kõrgeid noote, siis on need tavaliselt selles vahemikus. Klassiruumis on aga vaja nii õpetajal kui õpilastel olla 45 minutit nende helikõrguste väljas. 

Plokkflöödiõppes on kuulamine ise õppimise oluline osa: õpilane peab kuulma õpetaja ettemängu, enda helisid ning võimaluse korral ka kaasõpilaste mängu. Kui suur hulk algajaid mängib korraga, suureneb klassiruumi üldine müratase ning õpetaja kõne ja üksikute pillide heli muutuvad raskemini eristatavaks.

Klassiruumi akustikat käsitlevad uuringud toovad välja, et mürarikkad ja järelkajaga vm ebasoodsad akustilised tingimused võivad mõjutada laste vastuvõtuvõimet ning üldist õppimise kvaliteeti.

Kokkuvõtteks  rühmaõppes suurenevad vajadus diferentseerimise järele, õpetaja individuaalse tagasiside piiratus ning helikeskkonna juhtimise probleemid.